Óte turaqty tuqym qýalaý arqasynda ósimdikter kóbeıý prosesinde ózderiniń qasıetteri men belgilerin birqatar urpaqta myqty saqtaıdy. Buny jergilikti burynǵy eski sorttardan jeke suryptaý ádisimen shyǵarylǵan dándi daqyldar men basqa da daqyldardyń tanymal seleksıalyq sorttaryn ósirý tájirıbesi rastaidy [1].
Qazirgi kezde burynǵy KSRO terrıtorıasynda eshqandaı azǵyndaý belgilerisiz óndiriste 80 jyldaı ósirilip kele jatqan kóptegen sorttar bar ekeni belgili. Ojarǵa ‒ qarabıdaidyń Vıatka, qaraqumyqtyń Bogatyr, arpanyń Nýtans 187, tarynyń Saratovskaıa 853 sorttary jatady.
Bizdiń elimizde Reseı seleksıasynyń sorttary ‒ Ońtústik-Shyǵys AShǴZІ shyǵarǵan, qarabıdaıdyń ortasha pisetin Saratovskaıa krýpnozernaıa sorty Batys Qazaqstan oblysy óblysy óndirisinde 1956 jyldan kúni keshege deıin paıdalanýǵa ruqsat etilgen bolsa, Oral AShǴZІ shyǵarǵan qaraqumyqtyń ortasha pisetin Bogatyr sorty Aqmola, Almaty, Shyǵys Qazaqstan, Qaraǵandy, Qostanaı, Pavlodar, Soltsútik Qazaqstan oblystarynda 1949 jyldan, malazyqtyq daqyldardyń jergilikti otandyq seleksıa sorttary: jońyshqanyń Semırechınskaıa mestnaıa 1937 jyldan, Karagandınskaıa 1 ‒ 1938, ıtqonaqtyń Karagandınskaıa 1196 ‒ 1947, Karagandınskaıa 242 ‒1953, erkekshóptiń Aktıýbınskıı ýzkokolosyı mestnyı ‒ 1943, Aktıýbınskıı shırokokolosyı mestnyı ‒ 1948, Karabalykskıı 202 ‒ 1949, tamyrsabaqsyz bıdaıyqtyń Karabalykskıı86 sorty 1959 jyldan jáne osy kezderi de ózderiniń qasıetteri men belgilerin birqatar urpaqta myqty saqtaı ósirilip keledi [2].
Dándi daqyldardyń paıdalanýǵa ruqsat etilgen sorttary aımaqqa usynylǵan agrotehnıkada jáne joǵary tuqym sharýashylyǵy mádenıetinde ósirýden tuqymnyń joǵary ónimdilikti qasıetterine sebepker bolatyn bıologıalyq jáne sharýashylyq qasıetter men belgilerdi berik saqtaıdy.
Burynǵy KSRO-daǵy seleksıalyq mekemelerde 1937 jyldan bastap úlken aýqymdaǵy tuqym sharýashylyǵy prosesinde sortishilik jaqsartatyn jekeleı qaıtara suryptaýlar qoldanyldy jáne júzdegen gektarlarǵa negizgi kúzdik jáne jazdyq bıdaı, arpa, tary, asburshaq, jasymyqtyń paıdalanýǵa ruqsat etilgen sorttaryna suryptaý pıtomnıkterin saldy. Biraq úlken aýqymdaǵy kóptegen sortishilik qaitara suryptaýlarǵa qaramaı, paıdalanýǵa ruqsat etilgen sorttardy jaqsartýda jetistikter bolgan joq. Falen seleksıalyq stansıasynda Lıýtessens 62 sortynyń 1,5mln-ǵa jýyq masaqtary suryptaý pıtomnıgin qalaýǵa qaralyp shyqty. Bul sort úshin 50-den asa seleksıalyq-tájirıbelik mekemeler úlken kólemde suryptaý pıtomnıgin qalady.Biraq olardyń birde bireýinen Lıýtessens 62 sortynan ónimdirek jańa sort ala almady nemese onyń tozańdyq qarakúıege men shved shybynyna tózimdiligin, sondaı-aq dániniń undyq-nandyq sapasyn arttyra almady.Osyndaı jumystar basqa daqyldarda da eshqandaı nátıjeler bergen joq [3].
Dándi daqyldardyń paıdalanýǵa ruqsat etilgen standartty sorttaryn suryptaý ádisimen jaqsartý jónindegi úlken kópjyldyq jumystar, olardyń basty sharýashylyq qasıetterin árdaıym jaqsartý múmkin emestigin, bul ádisti sátti qoldaný birinshi kezekte suryptaıtyn belgilerdiń tuqym qýalaıtyn ózgergishtigi dárejesine baılanysty ekendigin kórsetti.
Joǵaryda atalǵan standartty sortpen jumysta sort jańartatyn áserdiń bolmaýy sortishilik ózgergishtiktiń álsiz kórinýinen. Shyǵýy býdandyq sorttar, ózdiginen tozańdanatyn daqyldardyń jergilikti burynǵy eski sorttarynan jekeleı suryptaý ádisimen alynǵan tizbektik sorttarǵa qaraǵanda, ózgergishtikke óte qabiletti keledi. Tegi býdandyq sorttardan sort jańartatyn jekeleı suryptaý ádisimen ári qaraıǵy seleksıakyq jumys prosesinde keıde jańa, qundyraq sorttar shyǵarýǵa bolady. Oǵan mysal retinde, «Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǴZІ» JShS kúrishtiń Memtizbege 2004 jyly engizilgen Pak-Lı sortynan sortishilik jeke suryptaýmen shyǵaryp, 2008 jyly Memtizbege engizgen, qazirgi kezde Almaty oblysyna paidalanýǵa ruqsat etilgen kúrishtiń erte pisetin Zarıa sortyn, Reseıdiń V. S. Pýstavoıt atyndaǵy BMDǴZІ-ynda rapstyń shvedtik Global sortynan jekeleı suryptaýmen alynyp, 2005 jyly Memtizbege engizilgen, qazirgi kezde de Aqmola, Soltústik Qazaqstan jáne Qostanaı oblystaryna paidalanýǵa ruqsat etilgen jazdyq rapstyń Іýbıleınyı sortyn, «Qazaq eginshilik jáne ósimdik sharýashylyǵy ǴZІ» JShS sheteldiń Dekabig sortynan jekeleı sortishilik suryptaýmen jasalyp, Almaty oblysyna paidalanýǵa ruqsat etý úshin 2012 jyly Memtizbege engizilgen maıburshaqtyń ortasha pisetin Jansaıa sortyn keltirýge bolady [4].
Aıqas tozańdanatyn daqyldar arasynan qaıta sortishilik suryptaýlar, ózin tozańdaıtyn sorttar arasyndaǵyǵa qaraǵanda áserlirek bolyp keledi. Úzdiksiz sortishilik suryptaýlarmen aıqas tozańdanatyn daqyldardyń qoldanystaǵy sorttaryn jaqsartýǵa jáne jańa sorttar shyǵarýǵa bolady.
Sóıtip, bizdiń elimizdegi sortishilik ózgergishtik boıynsha zertteýler men seleksıalyq-tuqym sharýashylyǵy jumystarynyń kópjyldyq tájirıbeleri elıtalyq tuqymdar óndirýdegi qoldanylatyn sortishilik jaqsartatyn suryptaýlardyń áseri aıqas tozańdanatyndar sorttarynda áldeqaıda kúshtirekteý bolatyn sortishilik ózgergishtiktiń qarymyna baılanystuǵyn rastady. Tájirıbede qandaı da bolmasyn polımerli belgiler boıynsha geterozıgotaly, mysaly, bıdaı dánindegi jelimsheniń mólsheri boiynsha, ózin tozańdaıtyn daqyldardyń býdandyq sorttarynyń da sortjaqsartylý múmkindigi joqqa shyǵarylmaıdy. Biraq bul mindet Bezostaıa 1 sortynyń jaqsartylǵan elıtasyn jasaý boıynsha júrgizilgen jumystar kórsetkendeı óte qıyn. Jelimshe mólsheri joǵary bolyp keletin tizbekter, sonymen birge kóp jaǵdaılarda tómen ónimdi.
Tuqymnyń ónimdilik sapasyn anyqtaıtyn negizgi belgiler boıynsha sortishilik tuqym qýalaıtyn ózgergishtik proses, tuqymdyq suryptaýlarmen jyl saıyn barlyq jańa ózgeristerdi ustap qalýga múmkin bolatyndaı, sóıtip osy negizde ósiriletin sortty jaqsartatyndaı tez júrmeıdi.
Ádebıet:
- Гуляев Г. В., Гужов Ю. Л. Селекция и семеноводство полевых культур. ‒ М.: Агропромиздат, 1987. ‒ 447 с.
- Қазақстан Республикасында пайдалануға рұқсат етілген селекциялық жетістіктердің мемлекеттік тізілімі. [2018 ж. 28 ақпан № 95] // EGEMEN QAZAQSTAN. — 2018. — 20 сәуір.
- Жанзақов М. М. Егістік дақылдар селекциясы. ‒ Астана: Фолиант, 2015. ‒ 416 с.
- Сборник сортов и гибридов сельскохозяйственных культур, используемых в Республике Казахстан. — Астана, 2017. ‒ 125 с.
